Kuidas vältida sensori liimainest põhjustatud nahaärritust või tundlikkust?

Need kaalutlused, nahabarjäärid ja professionaalsed näpunäited võivad aidata. Pidage meeles, et see, mis sobib ühele inimesele kõige paremini, ei pruugi sobida kõigile. Peate koos oma tervishoiutöötajaga proovima mitut eri toodet või meetodit, et välja selgitada, mis teie jaoks kõige paremini sobib.

Üldine kaalutlus*

• Puhastage nahk õlivaba mikroobidevastase seebiga ja kuivatage hoolikalt^{1, 2}
• Rasusele nahale soovitatav õrn koorimine²
• Vajaduse korral eemaldage nahakarvad kuiva habemenoaga³
• Ärge kasutage sensori sisestamisel niisutavat kreemi ega õli
• Ärge sisestage sensorit kohe pärast dušši/vanni ega aurusauna kasutamist. Minimeerige niiskus fööniga või kandke peale kuivas keskkonnas²
• Tahke või pihustatav (lõhnatu) antiperspirant võib aidata higistamisele kalduva naha puhul. Looge antiperspirandiga nahale tühi ovaal, oodake 10–15 minutit. Sisestage sensor ovaali keskele puhtale nahale.^{1, 2}

Kaitsekiled*

• Kaitsekiled võivad aidata vältida liimainest tulenevat kerget nahaärritust⁴
• Looge kaitsekilega nahale tühi ovaal ja sisestage sensor ovaali keskele puhtale nahale
• Enne sensori paigutamist laske kaitsekilel täielikult kuivada^{1, 4}
• Võib kanda 1 kihi või pärast esimese kihi kuivamist ka teise
• Kaitsekiled võivad olla ärritavad ega pruugi takistada allergeenide tungimist nahasse

Kaitseplaastrid ja -sidemed*†

• Kasutage kaitseplaastreid ja -sidemeid ainult siis, kui kaitsekile teie jaoks ei sobinud
• Dexcom ei ole kaitseplaastrite ja -sidemete kasutamist katsetanud. Rääkige oma tervishoiutöötajaga kaitseplaastrite ja -sidemete kasutamisest.
• Kaitsena kasutamisel tuleb plaastrid/sidemed asetada sensori kleepuva plaastri alla^{1, 5, 6}
• Asetage nahale enne sensori liimimist • Looge plaastri/sidemega nahale tühi ovaal ja sisestage sensor ovaali keskele puhtale nahale

*Messer, L. , & Beatson, C., Preserving Skin Integrity with Chronic Device Use in Diabetes. Technology & Therapeutics Volume 20, Supplement 2, 2018.

† Kamann, S., Heinemann, L., & Oppel, E., Usage of Hydrocolloid-Based Plasters in Patients Who Have Developed Allergic Contact Dermatitis to Isobornyl Acrylate While Using Continuous Glucose Monitoring Systems. Journal of Diabetes Science and Technology, 2019.

‡ Paret, M., Barash, G. & Rachmiel, M. “Out of the box” solution for skin problems due to glucose-monitoring technology in youth with type 1 diabetes: real-life experience with fluticasone spray. Acta Diabetol 57, 419–424 (2020).

1. Ives B, Sikes K, Urban A, et al.: Practical aspects of realtime continuous glucose monitors: the experience of the Yale Children’s Diabetes Program. Diabetes Educ 2010;36: 53–62.

2. Chase HP, Messer L: Understanding Insulin Pumps and Continuous Glucose Monitors. 3rd ed. Denver: Children’s Diabetes Research Foundation, 2016.

3. Karlin AW, Ly TT, Pyle L, et al.: Duration of infusion set survival in lipohypertrophy versus nonlipohypertrophied tissue in patients with type 1 diabetes. Diabetes Technol Ther 2016;18:429–435.

4. McNichol L, Lund C, Rosen T, Gray M: Medical adhesives and patient safety: State of the science: consensus statements for the assessment, prevention, and treatment of adhesiverelated skin injuries. J Wound Ostomy Continence Nurs 2013;40:365–380; quiz E361–E362.

5. Englert K, Ruedy K, Coffey J, et al.: Skin and adhesive issues with continuous glucose monitors: a sticky situation. J Diabetes Sci Technol 2014;8:745–751. a Kasutatakse asutuses või toetatakse avalikes kommentaarides, veebiartiklites, suhkurtõve blogides, sotsiaalmeedias.